Tuesday, June 1, 2010
Uurimistöö kaitsmist toetav esitlus
Ja siis peamine:
ESITLUS peab toetama ettekandja teksti ja seetõttu ei tohi slaidid ülekoormatud olla.
KOHUSTUSLIKUD SLAIDID (slaidid tuleb pealkirjastada va tiitelleht,
küsimuse ja tänan kuulamast)
• Tiitelleht - teema pealkiri, slaidiesitaja nimi, kool jms.
• Sissejuhatus - millest hakatakse rääkima (sisukord).
• Sisu - vastavalt teemale. NB! Peavad olema sissejuhatuses kajastatud.
• Kokkuvõte - millest rääkisid.
• Küsimused - koht, kus kuulajaskond saab sinult küsimusi küsida.
• Tänan kuulamast / aitäh vms - kuulaja saab aru, et lõpetasid.
TAUST - vali üks läbiv taust, mis silmi ei ärritaks. Vajadusel muuda pildi kontrastsust, heledus vms (esitluse mõõtmed: 25,4 cm x 19,05 cm).
TEKSTID - suured (mitte väiksem kui 20 pt, norm 32 ) ja taustalt nähtavad; MÄRKSÕNAD või LÜHIKESED LAUSED.
PILDID / TABELID - selged ja suured, ühele slaidile üks pilt / tabel.
EFEKTID - mida vähem, seda parem; vali välja meelepärane ja kasuta seda terve esitluse vältel.
* Ühel slaidil on teksti 4-6 rida ja igal real 4-6 sõna.
* Tekst esitatakse punktidena, st märksõnadena / lühikeste lausetena.
* Veebist võetud pildile lisa aadress, see võib olla oluliselt väiksemas kirjas.
* Sissejuhatusse tuleb märksõnadega kirja panna, millest hakkad rääkima (sisukorra moodi). Nt kui esimene slaid on ajaloost (või esimesed 2-3 slaidi), siis kirjutad Ajalugu jne.
* Sisuslaidid peavad olema kõik pealkirjastatud. Kui nt kogu ajalugu ei mahu ühele slaidile, siis pealkirjasta nii: Ajalugu 1, Ajalugu 2 või Ajalugu, Ajaloo jätk vms.
* ÜHTNE STIIL! Kui otsustad pealkirjad läbivalt kirjutada suurte tähtedega, siis tee seda kõigil slaididel!
* Loendite lõpus on kas punkt, semikoolon või koolon – vastavalt seotusele.
* ÕIGEKIRI!
.
Tuesday, May 18, 2010
Googe'i tekstidokument
Marju katsetab
Pealkirja katsetus
Hetkel ei leidnud, kuidas lk nr lisada :S
Monday, May 17, 2010
Friday, May 14, 2010
Wednesday, May 12, 2010
Fotograafia
jaga välja (share): jetineti@hotmail.com
Monday, May 10, 2010
Kooli tagasiside ja emotikonide uurimus
Kooli tagasiside: http://www.eformular.com/tomitt/opilased2010.html
Emotikonide uurimus: http://www.eformular.com/katrinkalamees/emotikonid.html
.
Wednesday, May 5, 2010
Esitlus veebis
- Sisene docs.google.com keskkonda (sisenemiseks on vajalik google'i konto, kui kasutad gmaili või orkutit, siis on see sul olemas, muidu pead looma).
- NB! Tunnis ilmnenud viga - Google Docs ei saa hakkama Office 10 dokumentidega veel - salvesta madalama Office peale (ava fail ja Fail -> Save as -> Save as type: PowerPoint 97-2003 Presentation)!
- Juba loodud faili üleslaadimiseks kliki nupul "Upload" -> "Select files to upload" -> tee valik -> kliki nupul "Start upload" -> oota kuni fail on üles laetud ja mine tagasi failide nimekirja juurde ("Back to Google Docs").
- Fail tuleb "välja jagada": Share -> Get the link to share -> linnuke kasti "Allow anyone with the link to view (no sign-in required)" -> Save and Close (failide nimekirjas peab Folders/Sharing olema me to everyone - vaata pilti)
- Tee linnuke avaldatava faili ette ja vali nupu "More actions" alt "View the published version" (vaata pilti) ->
-> esimesel korral tuleb fail avalikustada "Publish the document" ja näed KOODI (i frame ...) sellele anna kopeerimise käsklus (vaata pilti); - mine oma blogisse - pääsed google'i kontoga ligi (blogspot.com, esimesel korral küsitakse millise nimega blogi soovid, saad valida väljanägemise jne) ja alusta uut sissekannet.
- sisesta pealkiri;
- "Compose"-vaates sisesta vajalik tekst;
- "Edit Html"-vaates kleebi/aseta kopeeritud KOOD ( i frame ... ) (vaata pilti);
- avalikusta postitus "Publish Post";
- vaata postitust;
- saada õpetajale link :).
Tuesday, May 4, 2010
Internet suhtlus- ja töökeskkonnana
III kooliastme valikaine „Informaatika“ õpitulemused
- Kasutab etteantud või enda valitud veebipõhist keskkonda sihipäraselt ja turvaliselt; liitub keskkonnaga, valib turvalise salasõna, loob kasutajaprofiili ning lisab materjale.
- Kasutab turvaliselt ja eetiliselt virtuaalset identiteeti: kaitseb enda identiteeti, on ettevaatlik võõrastega virtuaalselt suheldes (libaidentiteet), hoidub kasutamast teiste inimeste identiteeti.
Õppesisu: internet suhtlus- ja töökeskkonnana
- Veebikeskkondadesse kasutajaks registreerumine, kasutajaprofiili loomine.
- Oma virtuaalse identiteedi kaitsmine.
- Turvalise ja eetilise interneti-käitumise alused.
Videod:
http://lapsnetis.eesti.ee/
küberkiusamine: http://www.keepcontrol.eu/?lang=ee
neli klippi: http://www.peremeedia.ee/10670
Tuesday, April 20, 2010
Sunday, April 18, 2010
Wednesday, April 7, 2010
Kirjalike tööde vormistamise juhend
- Kirjalike tööde vormistamise juhend - .pdf-dokument.
- Test 1, test 2: kuhu tühik, kuhu mitte.
- Leheküljenumbrite eemaldamise õpetus Microsoft Word 2003 baasil.
Kui sisukord on kahel leheküljel ja sisukorral leheküljenumbreid olla ei tohi, siis:
1. loo sisukord;
2. lisa lk nr, kusjuures esilehele ei lisa seda (linnuke kastist ära);
3. topeltklikk esimese sisukorra lehe jaluses -> Lehekülje häälestus -> sakk Paigutus -> Rakenduskoht: Siit alates -> OK (võttis lehelt numbri ära) Kui tegi tühja lehe ette, siis lülita sisse Mitteprinditavate märkide nupp (nö pii-nupp) ja vaata, et Sektsiooni piir (Paaritutel lehekülgedel) oleks tiitellehel töö tegemise koha ja aastaarvu taga (Kursor aastaarvu taga, vajutad Delete-klahvi kuni piir on seal).
4. pane kursor sisukorra esimese lehe viimase kirje lõppu (vaata joonist!), vali Lisa -> Piir -> Paaritul leheküljel -> OK Pead leheküljenumbrid üle vaatama, kas sisukorral on õige leheküljenumber, kui mitte, siis alusta lk nummerdust nt numbrist 2 vms (jaluses olles nupp Vorminda leheküljenumber).
Kui vaja, et peale tiitellehte üks tühi leht ja ilma lk numbriteta sisukord mitmel lehel, siis:
1. loo sisukord;
2. lisa lk nr, kusjuures esilehele ei lisa seda (linnuke kastist ära);
3. topeltklikk esimese sisukorra lehe jaluses -> Lehekülje häälestus -> sakk Paigutus -> Rakenduskoht: Siit alates -> OK (võttis lehelt numbri ära)
4. kursor paika pealkirja SISUKORD ette ja vali Lisa -> Piir -> Paaristul leheküljel -> OK (tegi tühja lehekülje ilma numbrita ja sisukorra esimesel lehel ka numbrit pole)
5. pane kursor sisukorra esimese lehe viimase kirje lõppu (vaata joonist!), vali Lisa -> Piir -> Paarisleheküljel -> OK
Mul toimis /Marju/
.
Tuesday, March 30, 2010
Abiks
Tööintervjuu simulaator: http://www.cv.ee/output/show_test.php?data[choisetest_id]=2
.
Sunday, March 28, 2010
Friday, February 19, 2010
Tööle. Tööle? Tööle!
Tööotsijatelt oodatakse korralikke kandideerimisdokumente CV-st motivatsioonikirjani ning oma võimete ja võimaluste teadlikkust. Praegu kipuvad CV-d olema pigem lühikesed ja lakoonilised - me ei oska ennast tööalaselt väga hästi müüa. Puudu jääb töökogemuste täpsest kirjeldusest ja ei mainita tööväliseid kogemusi.
Artikli autor soovitab noortel, kel üldjuhul töökogemus puudub, CV-sse kirja panna kõik, mis on ligilähedanegi tööülesannetele - projektide läbiviimine koolis, head spordisaavutused, vanemate abistamine, koolilehe tegemine või muud anded ja julgus ennast teostada. Kirja tuleb panna hobid, iseloomuomadused ja soovitajad. Noorte jaoks positiivne sõnum on see, et oskustest olulisemad on hoiakud, õppimisvõime ja tahe (ei kehti väga keerulise ala puhul, nt kirurgia). Pea meeles, et igavad CV-d praagitakse juba esimeses voorus välja.
Karjäärinõustajad avastavad, et üsna sageli ei lähe kokku haridusvalikud ja töökogemus. Harva kohab tööotsijaid, kes teavad, mida nad tahavad, ja põlevad kirest teha just seda, mida nad teevad. Kui inimene ei hakka juurdlema selle üle, millist tööd ta rõõmuga teeks, milleks ta tegelikult valimis on ja kust otsast seda kõike õppima peaks hakkama, ei juhtu ka karjääris midagi head.
Tööintervjuul on kõige rohkem arenguruumi kaalutletud valikutel, selgel eneseväljendusel ja enda annetel põhineval enesemüügil.
----------------------------------------------
CV loomine ja tabel isikuomadustega: itikas.pri.ee/TK/cv_ja_isikuomadused.pdf
----------------------------------------------
Teie CV ei pea olema põhjalik loetelu kõigist kunagi peetud töökohtadest. See on vahend enda müümiseks tööturul, mille eesmärk on anda lugejatele kiire, aus ja lööv ülevaade Teie oskustest ning sellest, kust tulete ja kuhu lähete. Kui see aitab Teil leida töökoha, on ta oma ülesande täitnud.
Kui mõtlete, mida kirjutada, teadke - vähem on rohkem. Järgnevalt mõned soovitused, mis aitavad Teil otsustada, mis oleks maksimaalse mõju saavutamiseks kindlasti vaja lisada.
- Valige hoolikalt märksõnu, et tuua välja selgust, teadlikkust ja innukust. Hea õnne korral saab Teie CV tulevase ülemuse 10-sekundilise tähelepanu osaliseks. Suunake tema silmi teadlikult. Mõned löövad märksõnad: kiire kohanemine, analüüsivõime, koostöö, teadmiste rakendamise oskus, arenemisvõime, algatusvõime, sihikindlus, veenmisoskus.
- Jätke välja üleliigsed või mittemidagiütlevad sõnad nagu "see", "seal", "on olnud" ja "olin vastutav". Näiteks "korraldasin kontoritööd" on palju selgem kui "vastutasin kontoritöö korraldamise eest". Jõulisemad märksõnad ja täpsed kirjeldused jätavad Teie CV-st parema mulje.
- Väljenduge lihtsalt. Näiteks "utiliseerisin" asemel kirjutage ikka "kasutasin".
- Alustage iga lauset löövalt.
- Oma praeguse töö kohta kasutage olevikuvormi, eelmiste töökohtade puhul aga minevikku.
- Laused olgu lühidad. Näiteks kui vahetate eriala, võiks põhjenduse esimene lause olla "Soovin üle minna ja alustada karjääri .... alal". Ärge seletage pikalt oma saavutustest, vaid lühike mõjus lause annab parima ettekujutuse Teie oskustest.
- Proovige ise olla tööandja. Mida Te sooviksite teada?
- Kuidas Teie oma tulevasel ametikohal saate mõjutada oma tööandja üldist edu? See läheb korda igale tööandjale.
- Milline oleks Teie "liftiesitlus"? Kui juhtuksite tulevase tööandjaga liftis kokku saama, siis kas jõuaksite end enne lifti kohalejõudmist kolme-nelja lausega kirjeldada ja seejuures ka muljet avaldada? Mõelge sellele. Kui suudate selle välja mõelda, jätke igast lausest välja sõna "mina" ning "voila!", see koht ongi Teie.
----------------------------------------------
CV-le palutakse lisada avaldus, kaaskiri või motivatsioonikiri. Mis on mis? Avaldus ja kaaskiri on siin sünonüümid, motivatsioonikiri on kaaskirja pikem versioon. Mõlemas pöördutakse viisakalt tööandja poole, esmalt tuuakse välja kuulutuse allikas ja missugusele kohale kandideeritakse, teisena tuuakse kaaskirjas lühidalt välja miks soovite kandideerida, motivatsioonikirjas aga vastad pikemalt küsimusele "Miks sa sobid sellele ametikohale?" (haridustee, varasemad saavutused, isikuomadused koos selgitustega).
Loe läbi artikkel motivatsioonikirja kohta: artikkel
NB! õigekirja kontrolli ÕSist, sobilikke sünonüüme aitab leida sünonüümisõnastik.
Abiks: http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/ametikiri.html
.
Thursday, February 18, 2010
Teksti korrastamine
Korrasta fail:
- loo tiitelleht
- SISUKORD
- SISSEJUHATUS
- SISU = MINU TESTID
- KOKKUVÕTE
- ALLIKAD
Wednesday, February 17, 2010
Nuputa
Nurkade mäng - banaanijaht: http://www.oswego.org/ocsd-web/games/bananahunt/bhunt.html
Wednesday, February 10, 2010
Referaat
Hea õppimisviis on teha loetava teksti kohta märkmeid ja skeeme. Lugemise ajal tuleb tähtsamad mõtted ja faktid kirja panna, soovitav on lisada ka lehekljenumbrid, kust need pärinevad. Nii saab pärast lugemist väikese vaevaga tekstist hea ülevaate ja võib arusaamatuks jäänud kohad üle lugeda.
Et saada tekstist veelgi paremat ülevaadet, võib seda refereerida, st esitada kokkuvõtlikult kõige olulisem info. Kui referaadi eesmärk on vahendada alustekstide mõtteid, peab kirjutaja lähtuma peamiselt alusteksti(de)st ega tohi väljendada oma arvamust. Oma seisukoha võib lisada referaadi lõppu - see peab selgelt eristuma refereeritavast tekstist.
Referaat
- Põhineb olemasoleva(te)l teksti(de)l.
- Annab lühidalt edasi alusteksti(de) sisu.
- Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone.
- Referaati ei lisata enamasti oma arvamust.
- Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele.
Referaadi kirjutamise tööjuhend
- Loe alustekst läbi.
- Sõnasta teksti eesmärk ja põhiidee.
- Teisel lugemisel tee paberilehele või võimaluse korral otse teksti märkmeid (paljundatud tekst).
- Koosta referaadi kava ehkplaan.
- Pealkirjasta referaat ja märgi algusesse alusteksti pealkiri, autor ja ilmumisandmed.
- Pane oma sõnadega kirja alustekstile tuginev teabetekst.
.
Sunday, January 31, 2010
Viitamine-allikad, tabel ja joonis
TIITELLEHT
SISUKORD
SISSEJUHATUS
- sissejuhatus valdkonda, teema aktuaalsus, valiku põhjendus
- uurimuse probleem (olemus, vastuolu soovitu ja tegelikkuse vahel)
- uurimuse eesmärk
- sellest tulenevad ülesanded
- töö metoodika
- millistest osadest töö koosneb (peatükid, lisad jms)
- liigendatakse teemast ja analüüsitud materjalist tulenevalt sobivateks peatükkideks ning alapealtükkideks
- iga lõik on tervik
- kui kasutatakse alapeatükke, siis peab neid olema vähemalt kaks
- ülevaade probleemist, eesmärgist, läbiviidud uuringust (ei soovitata esitada arvandmeid ja tabeleid)
- järeldused (konkreetselt)
- ettepanekud töö rakendamiseks
- soovitused teema uurimise jätkamiseks
- hinnang kasutatud metoodikale
LISAD (kui on)
--------------------------------------------------------------------------------------------
VIITAMINE
Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule.
Refereeringule järgnev viide on kujul (Autori perenimi teose ilmumise aasta: lk.nr)
Kükametsa elanikest veerand on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest (Jänes 2000:18)
Tekstisisest viitamist saab teostada mitmeti:
Jänes kirjutab 2000 aastal väljaantud veebiaruandes"Kükametsa elu", et veerand elanikest on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest.
või
Jänes (2000: 18) tõdeb, et veerand elanikest on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest.
ALLIKAD
Kui on viide, on ka allikas :)
Üldiselt on allikas kujul Autor (aasta). Pealkiri. Lisainfo. Üldiselt pannakse pealkiri kaldkirja, kuid esineb ka seda mittenõudvat vormingut. Lisainfo on andmed toimetaja kohta; andmed kordustrüki kohta; ilmumiskoha ja kirjastuse nimi; lk nr.
Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. (2. parand.tr.). Tallinn: Valgus, 27-43.
Internetiallikad (lehe aadress teisele reale Shift+Enteriga - kui üks rida)
Autor (ilmumisaasta). Pealkiri. [kuupäev, millise seisuga materjali kasutati]
Lehe aadress
Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon. [2000, aprill 21]
http://www.integratsioon.ee/est/artiklid_1.html
NB! Autoriks võib olla ka asutus või organisatsioon.
--------------------------------------------------------------------------------------------
JOONIS JA TABEL
- Kõik pildid, kaardid, graafikud, skeemid jms nimetatakse joonisteks.
Nad paigutatatakse eraldi reale ja lehe keskele. - Joonised nummerdatakse ja allkirjastatakse.
- Kui joonis on kuskilt veebilehelt võetud või raamatust sisse skänneeritud, siis tuleb vastav info lisada nii viitena kui ka allikana (referaadi, uurimistöö jms puhul).
Essee vmt kirjatüki puhul tuleb autorile ja teosele viidata teksti sees nimetades. - Joonis on illustreeriv materjal ja sellele viidatakse alati teksti sees.
- Joonisele tuleb OSUTADA
Joonis 7. Eesti kaart (Internet 2003)
Jutt jätkub..
- Tabelid paigutatakse eraldi reale.
- Tabelid nummerdatakse ja pealkirjastatakse.
- Tabel on abimaterjal ja sellele osutatakse teksti sees.
Tabel 3. Vastajate jagunemine - kodu majanduslik taust mõjutab lapse positsiooni klassis
Jutt jätkub...
Monday, January 25, 2010
Wednesday, January 13, 2010
Veebipõhine tekstitoimetaja (word)
Konto loomine:
Kliki nupul "Looge konto nüüd"
Täida nõutud väljad
Sinu poolt sisestatud e-posti aadressile saabub konto aktiveerimist nõudev kiri (verify). Kirjas on link, millel tuleb klikkida, peale seda on konto töökorras.
Avaneb järgmine pilt, punasega on lisatud selgitused
Animatsioon
Animatsioon tuleneb ladinakeelsest sõnast „animus“, mis tähendab hingestama – pildile antakse hing.
Animatsiooni tegemise etapid
- Kirjanduslik stsenaarium – kirjanduslik stsenaariumis on animatsioonis toimuv tegevustik lahti kirjutatud filmis toimuva hakkavas järjekorras, sündmused on jagatud episoodideks ja stseenideks ning on määratletud esialgne ajastus.
- Pildistsenaarium – pildistsenaariumis on iga stseen märgitud väikese pildiga, mille kõrvale on stseenis toimuv täpselt lahti kirjutada.
- Tegelaste ja dekoratsioonide kavandid
- Tegelaste ja dekoratsioonide valmistamine
- Animeerimine
- Helindamine
- Montaaž
- Esilinastus
PEA MEELES
- kaadri külgede suhe on 4:3
- Ühes sekundis on 25 kaadrit (euroopa standard, filmilinti kasutades 24 kaadrit) Võib ka veidi vähem kaadreid kasutada, vaata lõpus olevat näidet, NB! sujuvus.
1. tund
stsenaariumi koostamine, tegelaskujude väljamõtlemine.
Tegelaskujud joonistada joonistusprogrammiga (Gimp), lisada dokumenti.
MonkeyJam on programm, mis võimaldab veebikaamera, videokaamera, skänneri või joonistatud pilte animatsiooniks kokku monteerida. Animatsioonile saab lisada ka juba olemasoleva audioklippe. Loodud filmide formaadiks on avi.
Programmi koduleht: http://www.giantscreamingrobotmonkeys.com/monkeyjam
Programmi paigaldamine: lae arvutisse installatsioonifail, käivita see, nõustu tingimustega, järgi juhiseid ja programm paigaldatakse edukalt sinu arvutisse.
Väike õpetus .pdf-failina: http://itikas.pri.ee/TK/mj_opetus.pdf
.
Sunday, January 10, 2010
Rajaleidja
Nelja - kuute tundi hõlmav teema, mille raames noor saab veidi aimu endast ja maailmast ning hinde (7. klass ei saa hinnet arvutiõpetuses) jaoks valmib korrektselt vormistatud õpimapi laadne dokument.
Veidi vormistamise juhiseid: http://itikas.pri.ee/TK/Juhiseid_dokumendi_loomiseks.pdf
Dokumenti luues pööra tähelepanu järgmisele:
- struktuur! . !esimene eneseanalüüs lisa sissejuhatusse!;
- lisa leheküljenumbrid;
- joonistel on allkirjad ja tabelitel pealkirjad;
- 'mujalt' pärinev info tuleb viidata - kasuta nii tekstisisest kui ka sulgudes viitamist; allikate loetelu!;
- ükski pealkiri pole üksinda, lisa kasvõi üks lause;
- ükski kopeeritud info pole üksi, sellel tuleb osutada.
KUI DOKUMENT VALMIS, SIIS SAADA marju@itikas.pri.ee
Esimene tund
- Loo dokument, koos tiitlellehega ja sisukorraga ning esimene peatükk (kasuta sobivaid pealkirju).
- Tee esimene eneseanalüüs: mis on minu plussid-tugevused, miinused-nõrkused ja oskused ning hobid (pane kõigepealt kirja märksõnad, mõtle sobivamate sünonüümide peale ja koosta tekst).
Teine - ... tund
- Täida test "Milline on minu emotsionaalne suundus": http://lahendus.net/?a=testid&test=es ja lisa tulemused sobivalt pealkirjastatud lõiku (graafikud print screen'iga). NB! viitamine ja allikad.
Kirjuta juurde emotsioonid-tunded, mis testi täitmisel ja tulemuste lugemisel tekkisid. - Sarnaselt eelmisele punktile täida järgmised testid:
Suhtlemistüübi/enesekehtestamise test: http://lahendus.net/?a=testid&test=ek
Kutsesobivustest:http://www.cv.ee/new_test/ceq.php?SESSID=80c30776b80ce03cb62c14111721248f
Kutse eelistus: http://www.rajaleidja.ee/public/Kes_ma_olen_/kutseeelistus.zip (tahab väikest paigaldamist)
Karjääritest: http://www.dreamfoundation.eu/career-test/page1
.
(Testide nimekiri on võetud aadressilt http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=103086, sealt leiad veel lisa ja soovi korral võid neid täita)
.
... tund
Loe artiklid läbi, leia neist endale vajalik info ja kopeeri dokumenti.
Olukord tööturul- artikkel olukorrast tööturul: http://rajaleidja.ee/index.php?id=27667
- artikkel "Tööjõu vajaduse prognoos Eestis 2016": http://rajaleidja.ee/index.php?id=101486&parent_id=101480
ja kogu dokument: http://www.mkm.ee/public/Toojou_vajaduse_prognoos_aastani_2016.pdf - Ametite ja kutsealade andmebaas: http://rajaleidja.ee/akab/
AMETIVALIKUL MÕTLE JÄRGMISTELE PUNKTIDELE
- Tutvu põhjalikult sellega, millistest tegevustest koosneb sinu lemmikerialadel töötajate tööpäev.
Tutvumise käigus saad rohkem infot selle kohta, mida inimesed oma töökohtadel teevad. Tänu sellele laieneb sinu silmaring ja sa oled otsuse vastuvõtmiseks paremini ette valmistunud. - Mõtle sellele, millistes tingimustes soovid töötada.
Tähtis on, kas soovid endale pingelisemat või kergemat tööpäeva, kindlaid kellaaegu või muutuvat graafikut. Sobivad töötingimused kergendavad sul töö tegemist ja sa tunned tööst rohkem rõõmu. - Eriala valikul pea silmas, kas sul on hiljem palju töökohavõimalusi või töötavad sinu eriala esindajad ainult üksikutes asutustes, firmades.
Töömaailmas on olemas lai ja kitsas tegevusvaldkond. Kui valid laia tegevusvaldkonda kuuluva eriala, siis on sul rohkem töökohavõimalusi. Kitsa tegevusvaldkonna erialade puhul on valikuvõimalused väiksemad. - Mõned erialad esitavad sinu füüsilisele ja vaimsele tervisele erilisi nõudeid.
Mõned elukutsed on sellised, kus on vaja väga head tervist, näiteks sõjaväelased, piloodid. Selleks, et õppida laevajuhiks, peab sul olema väga hea nägemine. - Arvesta eriala valikul oma võimetega.
Inimesed erinevad oma võimete poolest. Eri ametikohad esitavad erinevaid nõudeid töötajate võimetele. Kui oled valiku tegemisel sellega arvestanud, siis saad enda võimeid tööelus edukamalt kasutada. - Edukas töötamine nõuab sinu käest häid teadmisi valitud erialal.
Uuri, millised teadmised on sinu tulevase eriala esindajatele vajalikud, kuidas nad ennast täiendavad, millistel koolitustel käivad. Kui märkad, et juba praegu on sul mõnes valdkonnas head teadmised, siis võid soovi korral jätkata edaspidiseid õpinguid ja töötamist selles valdkonnas. - Hea oskuste tase annab sulle töötamisel enesekindluse ja head töötulemused.
Uuri, millised oskused on sinu tulevasel erialal töötavatel inimestel, millised nad on omandanud juba eriala õppides ja millised on juurde tulnud tööelu käigus. - Sinu iskisuseomadused aitavad sul töökohal paremini hakkama saada.
Tööandjad hindavad kõrgelt põhjalikkust, ausust, head suhtlemisoskust, paindlikkust jms. Arenda neid endas juba praegu.
Tööturule suundumisega seotud artiklid: http://rajaleidja.ee/index.php?id=28771
.
Tööintervjuu simulaator: http://www.cv.ee/output/show_test.php?data[choisetest_id]=2
.
Küsitlus
Küsitlus ei võta kauem kui viis minutit, kuid selle kasu on kahepoolne. Õpilaste arvamuse teadmine aitab meil tegeleda paremini selgitustööga, mille tulemusena muutuks välismaale õppima minek noorte seas loomulikuks haridustee osaks.
Küsitluseni jõuab alloleva lingi kaudu:http://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dDIzZUdsd18wRHNZeHpYcWlaT3Z4RFE6MA
Oleme väga tänulikud, kui leiate gümnaasiumiklassidele tunde andes selle aja ja jagate seda linki õpilastega.
Abile lootma jäädes,
Virge Tamme
+372 58 155 392
Dream Foundation Eesti
http://dreamfoundation.eu//
Friday, January 8, 2010
Loodus - viidada, konkursid, mõtted
- Konkurss: http://www.vvvs.ee/90/
.
Viidad
- Keskkonnaharidus (vaata õppematerjale!): http://www.keskkonnaharidus.ee/
- Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu materjalid: http://www.ebu.ee/
- Loodusmuuseumi virtuaalnäitused: http://loodusmuuseum.dyndns.org/testsite2/?q=et/virtuaal
- .
- Dendroloogia põhimõisted: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendroloogia/
- Putukate kehaehitus ja arengubioloogia: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/putukad/
- Puud ja põõsad: http://tihemetsa.ee/dendro/index.html
- Samblad: http://www.hkhk.edu.ee/samblad/
- Looduse vahendamise näidismängud
- Taimede eluvormid
- Umbrohud: http://ak.rapina.ee/sirjetoo/umbrohud07/
- Erinevaid loodusega seotud pilte-veebilehti: http://ak.rapina.ee/sirjetoo/
- Võsumuundeid (MS PowerPointi esitlus): http://ak.rapina.ee/maris/v6sumuudendid.pps
- Õisikud: http://www.smt.edu.ee/materjalid/T.%20Tuulik%20%f5piobjektid/OISIKUD/
- Taavi Tuuliku õpiobjektid: http://www.smt.edu.ee/materjalid/T.%20Tuulik%20%f5piobjektid/
- Puisniidud ja -karjamaad: http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4/
- Hiiumaa maastikud: http://www.smt.edu.ee/materjalid/hiiu_maastikud/
- Mikroobsed toidunakkused ja -mürgistused: http://koolielu.edu.ee/kajarahu/veeb/mikroobsed_toiduhaigused/
- Mikrobioloogia ajalugu (NB! Vaata paremas servas menüüd!): http://koolielu.edu.ee/kajarahu/veeb/mikrobioloogia_ajalugu/
Mõtted
- Õpituba looduslikest materjalidest mänguasjade, ehete- või kaartide valmistamiseks.
- Taimemapp: fotod taimedest matkaradade lõikude kaupa.