Thursday, December 17, 2009

Konkurss Eesti lipp 125

KOOLINOORTE VIRTUAALNE LOOMINGU KONKURSS - EESTI LIPP 125

Eesti lipu 125. sünnipäeva puhul kuulutab Eesti Ajalooõpetajate Selts koostöös Riigikantseleiga välja virtuaalse loomingukonkursi üldhariduskoolide ja kutsõppeasutuste õpilastele. Konkursi eesmärgiks on motiveerida õpilasi tegelema süvitsi Eesti lipu kujunemisloo ja kasutamise korraga. See omakorda loob võimaluse tõsta lugupidamist Eesti lipu vastu noorte hulgas. Ootame huvitavaid ideelahendusi Eesti lipu tähtsuse ja tähenduse mõtestamisest, Eesti kultuurist ja sinimustvalgest värvikombinatsioonist, lipu ajaloost ja kasutamisest tänasel päeval.

Konkurss toimub neljas kategoorias:
I joonistusvõistlus (pildid, plakatid jne);
II omaloomingu võistlus (luuletused, jutud, esseed jne);
III fotovõistlus (fotod, filmid ja reportaažid jne);
IV interaktiivse loomingu võistlus (info- ja teavitusmaterjalid, veebipäevikud, PowerPoint esitlused, mängud jne).

Konkursil hinnatakse: ideed, originaalsust, tehnilist ja kunstilist lahendust, samuti innovaatilisust.

Konkursil võivad osaleda õpilased nii individuaalselt kui ka gruppidena. Igas võistluskategoorias võistleb kolm vanusegruppi:
I 1.–4. klass
II 5.–9. klass
III gümnaasium ja kutseõppeasutus

Konkursil osalemiseks palume võistlustööd või võistlustööde lingid saata Riigikantseleile e-posti aadressil eestilipp@riigikantselei.ee hiljemalt 17. jaanuaril 2010. aastal.

Ekspertidest koosnev komisjon selgitab välja iga vanusegrupi ja kategooria kolm paremat ja 2. veebruaril 2010. a toimub konkursi „Eesti lipp 125“ lõppüritus Stenbocki maja riigivanemate saalis. Võitjaid premeeritakse auhindadega ning parimad tööd pannakse Eesti lipu veebilehele aadressil http://www.eestilipp.err.ee/
.
----------------------------------------------------

animeerimine: http://lepo.it.da.ut.ee/~triinm/Programmi_GIMP_juhend.pdf
.

Sunday, December 6, 2009

Autorikaitse ja piraatlus

Iga teos (kunst, kirjutis, programm, andmebaas) kui ta on loominguline ettevõtmine ning ei ole korratav, kuulub autorikaitse seadusega kaitstavate objektide alla.
Autoril on seega õigused oma tööd esitada, keelata seda teistel kasutada, muuta, müüa edasi kasutusõigust ja anda luba tema teose kasutamiseks jne. Samuti on autoril õigus nõuda, et tema teost kasutatakse sündsuse normides.
Autoriõigused kehtivad 70 aastat tema surmast ja fonogrammitootja õigused 50 aastat helisalvestise salvestamise või avaldamise aastast.


Teose autoriks saab Eestis olla ainult füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud (Autoriõiguse seadus § 28).
Autoriõiguse seadus kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks.


KUIDAS SAAB KASUTADA TEISTE TEHTUD TÖID

  • Uudised – uudistes võib viidata teiste tehtud töödele, esitada neid piisavas mahus, et ka teised saaksid informatsiooni, mis maailmas toimub.
  • Hariduslikul eesmärgil – võib kasutada tööd, kui see annab õpetusele midagi kaasa ning ei muutu teose ärakasutamiseks.
  • Referaatides viidates (näiteks raamatut või artiklit tsiteerides tuleb anda teada allikad mida kasutate)
  • Kopeerimine isiklikuks tarbeks
    Autoriõiguse seaduse kohaselt: “Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teise isiku õiguspäraselt avaldatud teose füüsilise isiku poolt reprodutseerimine isiklikeks vajadusteks. Selline reprodutseerimine ei tohi taotleda mis tahes ärilisi eesmärke. ” (Autoriõiguse seadus § 18 lg 1).

    Kuigi teiste autorite teoste kopeerimiseks vajatakse tavaliselt luba, võib neist teha koopia isiklikuks kasutamiseks juhul, kui kopeeritav teose eksemplar on seaduslikult valmistatud või internetis seaduslikult saadaval. Autorid saavad selle eest tasu hüvitisena, mida kogutakse seoses salvestusvahenditega, nagu näiteks CD-R plaatide ja mp3-mängijad ning tühjad CD-plaatid jms salvestusvahendid.

    Tarbija õigus kopeerimiseks isiklikuks tarbeks on väga täpselt piiritletud erand. Arvutiprogramme ja -mänge ei tohi kopeerida. Neist võib teha vaid seaduslikuks kasutamiseks nõutud varukoopia, juhul kui omandatud litsents ei luba muud.
Plagiaat - kellegi teise töö enda töö pähe esitamine

PIRAATLUS on autori-õigusega kaitstud teoste teadlik ja ebaseaduslik müümine.

Kõige sagedamini langevad piraatluse ohvriks muusikateosed, kuid see puudutab ka teisi teoseid nagu filmid, videomängud ning arvutitarkvara.

Piraatlus on õigusvastane tegevus, millega ei kahjustata mitte ainult autoreid, esitajaid, fonogrammi-tootjaid ja ringhäälinguorganisatsioone, vaid kogu ühiskonda tervikuna.


KARISTUS
Vastavalt karistusseadustikule! Rahatrahv ja eseme konfiskeerimine. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Üks trahviühik on 60 krooni.

  • varalise ja mittevaralise kahju hüvitamine;
  • teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamine;
  • edasisest rikkumisest hoidumine;
  • teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljanõudmine;
  • teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti taastamine esialgsel kujul;
  • teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti koopia muutmine spetsiifiliste õiguslike vahenditega;
  • piraatkoopia konfiskeerimine ja hävitamine.

.

VIDEOKLIPP: http://www.autor.ee/est

Mida tähendab PÄHH - Piraatlus Paneb Ära Heale Hakatusele?

.

KONTROLLI TEADMISI

.

LISALUGEMINE

Näiteid sellest, mida võib ja mida ei või teha
Seda võib teha ilma eraldi loata

  • Teise autori teosest võib levitada oma sõnastuses infot muuhulgas ajalehes, internetis, raamatus ja õpetamisel.
  • Kõikjalt maailmast võib isiklikuks kasutuseks tuua seaduslikult valmistatud raamatuid ja koomikseid ja müüa neid muuhulgas kirbuturul.
  • Teistest teostest peale arvutiprogrammide ja -mängude võib teha koopia isiklikuks kasutamiseks. Tingimuseks on, et need kopeeritaks seaduslikust allikast. Kopeeritav teose eksemplar või teos peab olema valmistatud või üldsusele suunatud seaduslikult. Salvestises võimalikult sisalduvat kopeerimise vastast kaitset ei tohi kopeerimise jaoks lahti murda.
  • Pärast autoriõiguste kehtivuse lõppemist võib teost kasutada vabalt. Kehtivusaeg on alati mitukümmend aastat. Näiteks autoriõigused kehtivad Eesti seaduse kohaselt 70 aastat tema surmast ja fonogrammitootja õigused kehtivad 50 aastat helisalvestise salvestamise või avaldamise aastast.
  • Tsiteerimisõigust kasutades võib oma teosesse võtta väikse osa teise autori teosest, kui nö viitamisfunktsioon on täidetud ehk tsitaadil on teosega, kus tsitaati kasutatakse, piisavalt tugev seos. Esitlusel võib niisiis tsiteerida raamatut, mida esitletakse, või kasutada näiteid tõendamaks oma väiteid.
  • Õppekavale vastava õppetööga seoses võib esitada vabalt muid teoseid (näiteks heliteoseid), välja arvatud näidendeid ja filme.
  • Kooli õppetöös võib salvestada õpetaja või õpilase poolt esitatud teosest koopia õppetöös ajutiseks kasutamiseks.

Seda ei tohi teha/selleks vajad luba

  • Teiste autorite teoseid ei tohi plagieerida ega väita, et need on enda omad (avaldada oma nime all).
  • Teiste autorite teoseid ja neid sisaldavaid salvestisi ei tohi avaldada, avalikult esitada, levitada või üldsusele suunata ilma vastava loata. Näiteks ei tohi oma kodulehekülgedel ilma loata kasutada teiste autorite muusikat või fotosid.
  • Internetis ei tohi ilma loata teha kättesaadavaks muusikat, filme, TV-saateid, arvutimänge, arvutiprogramme vms autoriõiguse seadusega kaitstud faile. Ilma loata kättesaadavaks tehtud materjale ei tohi ka endale internetist alla laadida.
  • Piraatsalvestisi ei tohi müüa ega tuua maale isegi isiklikuks kasutamiseks.
  • Arvutimängudest või -programmidest ei tohi peale varukoopia teha muid koopiaid kui need, mida litsentsi tingimused lubavad.
  • Kooli õppetöö jaoks ei tohi ilma loata edastada näiteks muusikat, filme või TV-sarju internetis.
  • Video- või DVD-filmi esitamine õppetegevuses eeldab eraldi luba.
  • Ostetud, laenatud või renditud salvestisi, nagu helisalvestisi, audiokassette või video- ja DVD-filme ei tohi kopeerida õppekasutuseks.

.

Põhjused, miks peaksime loobuma piraatkoopiate ostmisest:

  1. Piraatlus võtab ära autoritelt nende poolt teenitud rahalise hüvituse ning vähendab nende võimalusi uute teoste loomiseks. Piraatplaatide müügist saadud rahast ei lähe sentigi plaadil olevatelaulude autoritele või esitajatele. Kui autorid ja esitajad ei saasissetulekut oma teoste ja esituste müügist, peavad nad elatisehankimiseks leidma omale muu töö. Selliste muude töödegategelemine võib neil võtta nii palju aega, et nad ei ole enamvõimelised jätkama uute teoste loomise ja esitamisega.
  2. Piraatlus vähendab kirjastamise ja levitamisega tegelevateettevõtete stiimulit investeerida uutesse autoritesse ja esitajatesse. Uute autorite ja esitajate leidmine, arendamine, salvesta-mine ja reklaamimine on väga kallis. Kui piraatlusest tingituna ei saaametlikud kirjastajad ja levitajad enam nende abil toodetud teoste müügist saadava tulu läbi kompenseerida oma investeeringuid, jääb neilvähem vahendeid investeerimiseks uutesse autoritesse ja esitajatesse.See tähendab, et noortel ning tundmatutel autoritel ja esitajatel saabolema vähem võimalusi sõlmida kirjastamis- või levitamislepinguid. Seetähendab ka seda, et tarbijateni jõuab vähem uut muusikat.
  3. Tarbijad ei ole kaitstud vigaste koopiate eest. Piraatkoopiatekvaliteet on sageli madalam kui originaalplaatide oma. Kui tarbijaltekib probleeme seadusliku koopiaga, võib ta pöörduda selle müünudkaupluse poole ning saada tagasi selle eest makstud raha või selleasemel uue koopia. Samas, kui tarbija ostab piraatkoopia, eigaranteeri keegi talle raha tagastamist või mittekvaliteetse tooteasendamist uuega. Paljudel juhtudel võib isegi tekkida raskusi samapiraatkaupmehe uuesti leidmisega!
  4. Piraatlus muudab ametlikud koopiad kallimaks. Piraatlusesttulenevate kahjude katmiseks võivad kirjastajad ja levitajad tõstateoste ametlike koopiate hindu.

Allikad:
http://www.autor.ee/est
https://kule.kul.ee/avalik/meedia/Autorioigus/Autorioigus_kaitseb_loomingulist.pdf
http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/arvgraaf/autorikaitse.doc

Friday, December 4, 2009

quizlet

Võõrkeelte õppimsel on kõige tüütum sõnade õppimine. See tuupimine võtab palju aega ja muutub kiiresti ebahuvitavaks. Üheks lahenduseks oleks kasutada mõnda veebikeskkonda - näiteks Quizlet http://quizlet.com/.

Quizleti kasutamiseks tuleb kõigepealt registreeruda ja peale seda võib alustada kas teiste loodud sõnade õppimist või lisada ise vajalikud sõnad. Quizlet'is võib luua ka gruppe.

Sõnu võib õppida 5 erinevat harjutust tehes:

  • Familiarize - sõnade õppimine kaartide abil, kus ühel pool on võõrkeelne sõna ja teisel pool selgitus.
  • Learn - õppimine, kus tuleb sisestada õpitud sõnu .
  • Test - koosneb sõnade sisestamisest ja valikvasutustest, lõpus saab hinde.
  • Play Scatter - sõnad on paigutatud ekraanile laiali, sõna ja selle tähendus tuleb vedada üksteise peale .
  • Play Space Race - sõnad jooksevad mööda ekraani ja neid tuleb tõlkida kiiruse peale.
    .

Wednesday, December 2, 2009

Tähetaevas

Võõrtähed

Eesti tähestikus olevad võõrtähed on c f q š z ž x y

Klaviatuurilt on Š š ja Ž ž tähtede saamine veidi keerulisem.

Kirjuta ümber järgmised laused
Margitile meeldib kuulata džässi. Õhtuti käin alati dušši all. Meie direktor koostas koolile vahva brošüüri. Helepruuni värvi nimetatakse beežiks. Žanna tantsib tša-tšat. Šatäänid ehk tumeruuged juuksed.