lingikesi

• http://tiiasalm.googlepages.com/ - Tiia Salmi lingikogu
  .
• http://delicious.com/ingridmaadvere/kunst - kunst


• http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/ - haridustehnoloog
  
• http://mallearo1.googlepages.com/matemaatika - matemaatikalinke
  
• http://koolielu.edu.ee/ehte/arvuti/ - teksti vormistamine jms
  .
• Tiiu Kuurme: kahjustatud kasvatus - http://www.postimees.ee/?id=201644
  .
• http://arvutiring.rvg.edu.ee/?Teemad:Animatsioon_ja_filmi_loomine
  .
• .

Kipub ununema

Ühend- ja väljendverbe saab enamasti asendada lihttegusõnadega. Mõningaid ühend- ja väljendverbide kasutamisest soovitatakse aga hoiduda.

VALE - ÕIGE
ümber töötlema - töötlema, ümber töötama
üles loetlema - loetlema, üles lugema
vahele sekkuma - sekkuma, vahele segama
välja laenutama - laenutama, välja laenama
ette ennustama - ennustama, ette kuulutama
ette kujutlema - kujutlema, ette kujutama

Viidi läbi küsitlus - Korraldati küsitlus
Viidi siise muudatused - Tehti muudatused / Muudeti
Ta pakkus välja huvitava lahenduse - Ta esitas huvitava lahenduse
Kutsekool valmistab ette kokki - Kutsekool õpetab välja / koolitab kokki
Otsus tuleb ümber vaadata - Otsus tuleb üle vaadata / ümber teha

Argikeel ja kirjakeel

Argikeel on normilõdvem keelekuju, mida kasutame igapäevases suhtlemises - kodus, sõprade seltsis, vabal ajal tuttavatega lobisedes, töökaaslastega vesteldes jm.
Kirjakeel on normitud keel, see peab vastama reeglitele. Nt koolitunnis vastamine ja kirjutamine, ametialane suhtlemine, uudised ajakirjanduses, õpikud, tarbekirjad (avaldus, elulugu) jm.

Anna järgneva teksti sisu edasi kirjakeeles:
Tegelt fännab Adalbert megalt autosid. Kui ta oli ilgelt suure papi eest ostnud uue panni läikima löönd, hakkas ta eila siukse hooga gaasipedaali tallama, et sumps kukkus suht lühikese sõiduga auto küljest ära. Adalbert ajas imestusest silmaluugid pärani ja passis nagu tummahammas - ta oli ju masinat enne sõitu tšekanud. Ilma sumpsita ei julenud ta tšikke sõitma viia. Igatahes ajab selline kamm õudsalt närvi.

Släng

Uno Mereste arvamus slängi kasutamise kohta

Emakeeleõpetajad kahjustavad mingil määral õpilaste stiilitunde arengut, kui nad ülemäära ja ebaõigete põhjendustega tõrjuvad slängi. Õpilaskeelesse kõigi selle arvatavate lohakuste ja muude maitsetustega, mis seal on, tuleks suhtuda mõistvamalt. Tuleks selgitada, kuhu see sobib ja kuhu mitte. Võidelda mingi ainuõige väljenduslaadi eest on lausa karuteene stiilitundele: hiljem leiame haritlaste ja teadlastegi sas niisuguseid täiskasvanuid, kes oskavad ainult ühtmoodi kirjutada või rääkida. Kas ei alga selliste stiilitundeta inimeste kujunemine koolipingist? Peale selle olgu õpilaste slängi kaitseks öeldud, et üht-teist on sealt läinud ka üldkeelde. Kas või aku.