Viitamine-allikad, tabel ja joonis

TÖÖ STRUKTUUR

TIITELLEHT
SISUKORD
SISSEJUHATUS

• sissejuhatus valdkonda, teema aktuaalsus, valiku põhjendus
• uurimuse probleem (olemus, vastuolu soovitu ja tegelikkuse vahel)
• uurimuse eesmärk
• sellest tulenevad ülesanded
• töö metoodika
• millistest osadest töö koosneb (peatükid, lisad jms)

TÖÖ SISU

• liigendatakse teemast ja analüüsitud materjalist tulenevalt sobivateks peatükkideks ning alapealtükkideks
• iga lõik on tervik
• kui kasutatakse alapeatükke, siis peab neid olema vähemalt kaks

KOKKUVÕTE

• ülevaade probleemist, eesmärgist, läbiviidud uuringust (ei soovitata esitada arvandmeid ja tabeleid)
• järeldused (konkreetselt)
• ettepanekud töö rakendamiseks
• soovitused teema uurimise jätkamiseks
• hinnang kasutatud metoodikale

ALLIKAD
LISAD (kui on)
--------------------------------------------------------------------------------------------

VIITAMINE
Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule.
Refereeringule järgnev viide on kujul (Autori perenimi teose ilmumise aasta: lk.nr)

Kükametsa elanikest veerand on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest (Jänes 2000:18)

Tekstisisest viitamist saab teostada mitmeti:

Jänes kirjutab 2000 aastal väljaantud veebiaruandes"Kükametsa elu", et veerand elanikest on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest.
või
Jänes (2000: 18) tõdeb, et veerand elanikest on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest.

ALLIKAD
Kui on viide, on ka allikas :)

Üldiselt on allikas kujul Autor (aasta). Pealkiri. Lisainfo. Üldiselt pannakse pealkiri kaldkirja, kuid esineb ka seda mittenõudvat vormingut. Lisainfo on andmed toimetaja kohta; andmed kordustrüki kohta; ilmumiskoha ja kirjastuse nimi; lk nr.

Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. (2. parand.tr.). Tallinn: Valgus, 27-43.

Internetiallikad (lehe aadress teisele reale Shift+Enteriga - kui üks rida)

Autor (ilmumisaasta). Pealkiri. [kuupäev, millise seisuga materjali kasutati]
Lehe aadress


Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon. [2000, aprill 21]
http://www.integratsioon.ee/est/artiklid_1.html

NB! Autoriks võib olla ka asutus või organisatsioon.
--------------------------------------------------------------------------------------------

JOONIS JA TABEL

• Kõik pildid, kaardid, graafikud, skeemid jms nimetatakse joonisteks.
  Nad paigutatatakse eraldi reale ja lehe keskele.
• Joonised nummerdatakse ja allkirjastatakse.
• Kui joonis on kuskilt veebilehelt võetud või raamatust sisse skänneeritud, siis tuleb vastav info lisada nii viitena kui ka allikana (referaadi, uurimistöö jms puhul).
  Essee vmt kirjatüki puhul tuleb autorile ja teosele viidata teksti sees nimetades.
• Joonis on illustreeriv materjal ja sellele viidatakse alati teksti sees.
• Joonisele tuleb OSUTADA

... nii nagu näeb jooniselt 7

Joonis 7. Eesti kaart (Internet 2003)

Jutt jätkub..

• Tabelid paigutatakse eraldi reale.
• Tabelid nummerdatakse ja pealkirjastatakse.
• Tabel on abimaterjal ja sellele osutatakse teksti sees.
  

... nii nagu näeb tabelist 3.

Tabel 3. Vastajate jagunemine - kodu majanduslik taust mõjutab lapse positsiooni klassis

Jutt jätkub...

.

Bioloogia

1. Miksike: Minu Mikisike -> 8. klass -> Bioloogia -> ülevalt servast "8. Ainuõõssed"

• Ainuõõssed [Urve Jõgi]
• Ainuõõssed [Marje Loide]

2. Lünktekst
.

Veebipõhine tekstitoimetaja (word)

Aadress: docs.google.com, sisenemiseks on vaja luua google-konto (kui kasutad Orkutit või gmaili, siis konto olemas :) '

Konto loomine:
Kliki nupul "Looge konto nüüd"

Täida nõutud väljad

























Sinu poolt sisestatud e-posti aadressile saabub konto aktiveerimist nõudev kiri (verify). Kirjas on link, millel tuleb klikkida, peale seda on konto töökorras.

Avaneb järgmine pilt, punasega on lisatud selgitused

Animatsioon

Paaril-kolmel tunnil tegeleme animatsiooniga (seotud ainega loodusõpetus, hindeline).

Animatsioon tuleneb ladinakeelsest sõnast „animus“, mis tähendab hingestama – pildile antakse hing.

Animatsiooni tegemise etapid

• Kirjanduslik stsenaarium – kirjanduslik stsenaariumis on animatsioonis toimuv tegevustik lahti kirjutatud filmis toimuva hakkavas järjekorras, sündmused on jagatud episoodideks ja stseenideks ning on määratletud esialgne ajastus.
• Pildistsenaarium – pildistsenaariumis on iga stseen märgitud väikese pildiga, mille kõrvale on stseenis toimuv täpselt lahti kirjutada.
• Tegelaste ja dekoratsioonide kavandid
• Tegelaste ja dekoratsioonide valmistamine
• Animeerimine
• Helindamine
• Montaaž
• Esilinastus

PEA MEELES

• kaadri külgede suhe on 4:3
• Ühes sekundis on 25 kaadrit (euroopa standard, filmilinti kasutades 24 kaadrit) Võib ka veidi vähem kaadreid kasutada, vaata lõpus olevat näidet, NB! sujuvus.

1. tund
stsenaariumi koostamine, tegelaskujude väljamõtlemine.

Stsenaariumi koostamisel kasututage veebipõhist tekstitoimetajad docs.google.com Gmaili, Bloggeri või Orkuti kontoga pääseb ligi, üks liige loob dokumendi ja jagab selle teistele liikmetele välja.
Tegelaskujud joonistada joonistusprogrammiga (Gimp), lisada dokumenti.

1. 2.

1. animatsioonis on kuus kaadrit ning see liigub kiirusega 10 kaadrit sekundis.

2. animatsioon liigub kiirusega 2 kaadrit sekundis, mistõttu iga kaader filmis on eristatav.

MonkeyJam on programm, mis võimaldab veebikaamera, videokaamera, skänneri või joonistatud pilte animatsiooniks kokku monteerida. Animatsioonile saab lisada ka juba olemasoleva audioklippe. Loodud filmide formaadiks on avi.

Programmi koduleht: http://www.giantscreamingrobotmonkeys.com/monkeyjam
Programmi paigaldamine: lae arvutisse installatsioonifail, käivita see, nõustu tingimustega, järgi juhiseid ja programm paigaldatakse edukalt sinu arvutisse.


Väike õpetus .pdf-failina: http://itikas.pri.ee/TK/mj_opetus.pdf
.

Rajaleidja

Kes ma olen? Kelleks saada? Kus õppida?

Nelja - kuute tundi hõlmav teema, mille raames noor saab veidi aimu endast ja maailmast ning hinde (7. klass ei saa hinnet arvutiõpetuses) jaoks valmib korrektselt vormistatud õpimapi laadne dokument.

Veidi vormistamise juhiseid: http://itikas.pri.ee/TK/Juhiseid_dokumendi_loomiseks.pdf

Dokumenti luues pööra tähelepanu järgmisele:

• struktuur! . !esimene eneseanalüüs lisa sissejuhatusse!;
• lisa leheküljenumbrid;
• joonistel on allkirjad ja tabelitel pealkirjad;
• 'mujalt' pärinev info tuleb viidata - kasuta nii tekstisisest kui ka sulgudes viitamist; allikate loetelu!;
• ükski pealkiri pole üksinda, lisa kasvõi üks lause;
• ükski kopeeritud info pole üksi, sellel tuleb osutada.

KUI DOKUMENT VALMIS, SIIS SAADA marju@itikas.pri.ee

Esimene tund

1. Loo dokument, koos tiitlellehega ja sisukorraga ning esimene peatükk (kasuta sobivaid pealkirju).
2. Tee esimene eneseanalüüs: mis on minu plussid-tugevused, miinused-nõrkused ja oskused ning hobid (pane kõigepealt kirja märksõnad, mõtle sobivamate sünonüümide peale ja koosta tekst).
   

Teine - ... tund

1. Täida test "Milline on minu emotsionaalne suundus": http://lahendus.net/?a=testid&test=es ja lisa tulemused sobivalt pealkirjastatud lõiku (graafikud print screen'iga). NB! viitamine ja allikad.
   Kirjuta juurde emotsioonid-tunded, mis testi täitmisel ja tulemuste lugemisel tekkisid.
   
2. Sarnaselt eelmisele punktile täida järgmised testid:
   Suhtlemistüübi/enesekehtestamise test: http://lahendus.net/?a=testid&test=ek
   Kutsesobivustest:http://www.cv.ee/new_test/ceq.php?SESSID=80c30776b80ce03cb62c14111721248f
   Kutse eelistus: http://www.rajaleidja.ee/public/Kes_ma_olen_/kutseeelistus.zip (tahab väikest paigaldamist)
   Karjääritest: http://www.dreamfoundation.eu/career-test/page1
   .
   (Testide nimekiri on võetud aadressilt http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=103086, sealt leiad veel lisa ja soovi korral võid neid täita)
   .
   

... tund

Loe artiklid läbi, leia neist endale vajalik info ja kopeeri dokumenti.

Olukord tööturul

• artikkel olukorrast tööturul: http://rajaleidja.ee/index.php?id=27667
• artikkel "Tööjõu vajaduse prognoos Eestis 2016": http://rajaleidja.ee/index.php?id=101486&parent_id=101480
  ja kogu dokument: http://www.mkm.ee/public/Toojou_vajaduse_prognoos_aastani_2016.pdf
• Ametite ja kutsealade andmebaas: http://rajaleidja.ee/akab/

AMETIVALIKUL MÕTLE JÄRGMISTELE PUNKTIDELE

• Tutvu põhjalikult sellega, millistest tegevustest koosneb sinu lemmikerialadel töötajate tööpäev.
  Tutvumise käigus saad rohkem infot selle kohta, mida inimesed oma töökohtadel teevad. Tänu sellele laieneb sinu silmaring ja sa oled otsuse vastuvõtmiseks paremini ette valmistunud.
• Mõtle sellele, millistes tingimustes soovid töötada.
  Tähtis on, kas soovid endale pingelisemat või kergemat tööpäeva, kindlaid kellaaegu või muutuvat graafikut. Sobivad töötingimused kergendavad sul töö tegemist ja sa tunned tööst rohkem rõõmu.
• Eriala valikul pea silmas, kas sul on hiljem palju töökohavõimalusi või töötavad sinu eriala esindajad ainult üksikutes asutustes, firmades.
  Töömaailmas on olemas lai ja kitsas tegevusvaldkond. Kui valid laia tegevusvaldkonda kuuluva eriala, siis on sul rohkem töökohavõimalusi. Kitsa tegevusvaldkonna erialade puhul on valikuvõimalused väiksemad.
• Mõned erialad esitavad sinu füüsilisele ja vaimsele tervisele erilisi nõudeid.
  Mõned elukutsed on sellised, kus on vaja väga head tervist, näiteks sõjaväelased, piloodid. Selleks, et õppida laevajuhiks, peab sul olema väga hea nägemine.
• Arvesta eriala valikul oma võimetega.
  Inimesed erinevad oma võimete poolest. Eri ametikohad esitavad erinevaid nõudeid töötajate võimetele. Kui oled valiku tegemisel sellega arvestanud, siis saad enda võimeid tööelus edukamalt kasutada.
• Edukas töötamine nõuab sinu käest häid teadmisi valitud erialal.
  Uuri, millised teadmised on sinu tulevase eriala esindajatele vajalikud, kuidas nad ennast täiendavad, millistel koolitustel käivad. Kui märkad, et juba praegu on sul mõnes valdkonnas head teadmised, siis võid soovi korral jätkata edaspidiseid õpinguid ja töötamist selles valdkonnas.
• Hea oskuste tase annab sulle töötamisel enesekindluse ja head töötulemused.
  Uuri, millised oskused on sinu tulevasel erialal töötavatel inimestel, millised nad on omandanud juba eriala õppides ja millised on juurde tulnud tööelu käigus.
• Sinu iskisuseomadused aitavad sul töökohal paremini hakkama saada.
  Tööandjad hindavad kõrgelt põhjalikkust, ausust, head suhtlemisoskust, paindlikkust jms. Arenda neid endas juba praegu.

Tööturule suundumisega seotud artiklid: http://rajaleidja.ee/index.php?id=28771

.

Tööintervjuu simulaator: http://www.cv.ee/output/show_test.php?data[choisetest_id]=2

.

Küsitlus

Dream Foundationi sihtgrupiks on lisaks tudengitele ka gümnaasiumiõpilased, kelle hirmud, ootused ja lootused seoses välismaale õppimaminekuga on meile olulised. Seepärast pöördumegi Teie poole, hea õpetaja, et ehk võimaldate arvuti/informaatika tunnis lasta õpilastel ära täita internetis üleval olev küsitlus, näiteks tunni evokatsioonifaasis.

Küsitlus ei võta kauem kui viis minutit, kuid selle kasu on kahepoolne. Õpilaste arvamuse teadmine aitab meil tegeleda paremini selgitustööga, mille tulemusena muutuks välismaale õppima minek noorte seas loomulikuks haridustee osaks.

Küsitluseni jõuab alloleva lingi kaudu:http://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dDIzZUdsd18wRHNZeHpYcWlaT3Z4RFE6MA

Oleme väga tänulikud, kui leiate gümnaasiumiklassidele tunde andes selle aja ja jagate seda linki õpilastega.

Abile lootma jäädes,
Virge Tamme
+372 58 155 392
Dream Foundation Eesti
http://dreamfoundation.eu//

Loodus - viidada, konkursid, mõtted

• Konkurss: http://www.vvvs.ee/90/
  .

Viidad

• Keskkonnaharidus (vaata õppematerjale!): http://www.keskkonnaharidus.ee/
• Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu materjalid: http://www.ebu.ee/
• Loodusmuuseumi virtuaalnäitused: http://loodusmuuseum.dyndns.org/testsite2/?q=et/virtuaal
• .
• Dendroloogia põhimõisted: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendroloogia/
• Putukate kehaehitus ja arengubioloogia: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/putukad/
• Puud ja põõsad: http://tihemetsa.ee/dendro/index.html
• Samblad: http://www.hkhk.edu.ee/samblad/
• Looduse vahendamise näidismängud
• Taimede eluvormid
• Umbrohud: http://ak.rapina.ee/sirjetoo/umbrohud07/
• Erinevaid loodusega seotud pilte-veebilehti: http://ak.rapina.ee/sirjetoo/
• Võsumuundeid (MS PowerPointi esitlus): http://ak.rapina.ee/maris/v6sumuudendid.pps
• Õisikud: http://www.smt.edu.ee/materjalid/T.%20Tuulik%20%f5piobjektid/OISIKUD/
• Taavi Tuuliku õpiobjektid: http://www.smt.edu.ee/materjalid/T.%20Tuulik%20%f5piobjektid/
• Puisniidud ja -karjamaad: http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4/
• Hiiumaa maastikud: http://www.smt.edu.ee/materjalid/hiiu_maastikud/
• Mikroobsed toidunakkused ja -mürgistused: http://koolielu.edu.ee/kajarahu/veeb/mikroobsed_toiduhaigused/
• Mikrobioloogia ajalugu (NB! Vaata paremas servas menüüd!): http://koolielu.edu.ee/kajarahu/veeb/mikrobioloogia_ajalugu/

Mõtted

• Õpituba looduslikest materjalidest mänguasjade, ehete- või kaartide valmistamiseks.
• Taimemapp: fotod taimedest matkaradade lõikude kaupa.

Mängud

• tulista hambad puhtaks: http://www.ltscotland.org.uk/healthykids/demo/teeth_defender.html