Friday, February 19, 2010

Tööle. Tööle? Tööle!

Tööle aitab enese tundmine, Tiina Saare artikli põhjal teatmikust Edasiõppija (2010: 34-35)

Tööotsijatelt oodatakse korralikke kandideerimisdokumente CV-st motivatsioonikirjani ning oma võimete ja võimaluste teadlikkust. Praegu kipuvad CV-d olema pigem lühikesed ja lakoonilised - me ei oska ennast tööalaselt väga hästi müüa. Puudu jääb töökogemuste täpsest kirjeldusest ja ei mainita tööväliseid kogemusi.

Artikli autor soovitab noortel, kel üldjuhul töökogemus puudub, CV-sse kirja panna kõik, mis on ligilähedanegi tööülesannetele - projektide läbiviimine koolis, head spordisaavutused, vanemate abistamine, koolilehe tegemine või muud anded ja julgus ennast teostada. Kirja tuleb panna hobid, iseloomuomadused ja soovitajad. Noorte jaoks positiivne sõnum on see, et oskustest olulisemad on hoiakud, õppimisvõime ja tahe (ei kehti väga keerulise ala puhul, nt kirurgia). Pea meeles, et igavad CV-d praagitakse juba esimeses voorus välja.

Karjäärinõustajad avastavad, et üsna sageli ei lähe kokku haridusvalikud ja töökogemus. Harva kohab tööotsijaid, kes teavad, mida nad tahavad, ja põlevad kirest teha just seda, mida nad teevad. Kui inimene ei hakka juurdlema selle üle, millist tööd ta rõõmuga teeks, milleks ta tegelikult valimis on ja kust otsast seda kõike õppima peaks hakkama, ei juhtu ka karjääris midagi head.

Tööintervjuul on kõige rohkem arenguruumi kaalutletud valikutel, selgel eneseväljendusel ja enda annetel põhineval enesemüügil.

----------------------------------------------

CV loomine ja tabel isikuomadustega: itikas.pri.ee/TK/cv_ja_isikuomadused.pdf

----------------------------------------------

Teie CV ei pea olema põhjalik loetelu kõigist kunagi peetud töökohtadest. See on vahend enda müümiseks tööturul, mille eesmärk on anda lugejatele kiire, aus ja lööv ülevaade Teie oskustest ning sellest, kust tulete ja kuhu lähete. Kui see aitab Teil leida töökoha, on ta oma ülesande täitnud.

Kui mõtlete, mida kirjutada, teadke - vähem on rohkem. Järgnevalt mõned soovitused, mis aitavad Teil otsustada, mis oleks maksimaalse mõju saavutamiseks kindlasti vaja lisada.

  1. Valige hoolikalt märksõnu, et tuua välja selgust, teadlikkust ja innukust. Hea õnne korral saab Teie CV tulevase ülemuse 10-sekundilise tähelepanu osaliseks. Suunake tema silmi teadlikult. Mõned löövad märksõnad: kiire kohanemine, analüüsivõime, koostöö, teadmiste rakendamise oskus, arenemisvõime, algatusvõime, sihikindlus, veenmisoskus.
  2. Jätke välja üleliigsed või mittemidagiütlevad sõnad nagu "see", "seal", "on olnud" ja "olin vastutav". Näiteks "korraldasin kontoritööd" on palju selgem kui "vastutasin kontoritöö korraldamise eest". Jõulisemad märksõnad ja täpsed kirjeldused jätavad Teie CV-st parema mulje.
  3. Väljenduge lihtsalt. Näiteks "utiliseerisin" asemel kirjutage ikka "kasutasin".
  4. Alustage iga lauset löövalt.
  5. Oma praeguse töö kohta kasutage olevikuvormi, eelmiste töökohtade puhul aga minevikku.
  6. Laused olgu lühidad. Näiteks kui vahetate eriala, võiks põhjenduse esimene lause olla "Soovin üle minna ja alustada karjääri .... alal". Ärge seletage pikalt oma saavutustest, vaid lühike mõjus lause annab parima ettekujutuse Teie oskustest.
  7. Proovige ise olla tööandja. Mida Te sooviksite teada?
  8. Kuidas Teie oma tulevasel ametikohal saate mõjutada oma tööandja üldist edu? See läheb korda igale tööandjale.
  9. Milline oleks Teie "liftiesitlus"? Kui juhtuksite tulevase tööandjaga liftis kokku saama, siis kas jõuaksite end enne lifti kohalejõudmist kolme-nelja lausega kirjeldada ja seejuures ka muljet avaldada? Mõelge sellele. Kui suudate selle välja mõelda, jätke igast lausest välja sõna "mina" ning "voila!", see koht ongi Teie.

----------------------------------------------

CV-le palutakse lisada avaldus, kaaskiri või motivatsioonikiri. Mis on mis? Avaldus ja kaaskiri on siin sünonüümid, motivatsioonikiri on kaaskirja pikem versioon. Mõlemas pöördutakse viisakalt tööandja poole, esmalt tuuakse välja kuulutuse allikas ja missugusele kohale kandideeritakse, teisena tuuakse kaaskirjas lühidalt välja miks soovite kandideerida, motivatsioonikirjas aga vastad pikemalt küsimusele "Miks sa sobid sellele ametikohale?" (haridustee, varasemad saavutused, isikuomadused koos selgitustega).

Loe läbi artikkel motivatsioonikirja kohta: artikkel

NB! õigekirja kontrolli ÕSist, sobilikke sünonüüme aitab leida sünonüümisõnastik.

Abiks: http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/ametikiri.html

.

Thursday, February 18, 2010

Teksti korrastamine

Palun salvesta/lae fail oma arvutisse: itikas.pri.ee/TK/2Minu_plussid.doc

Korrasta fail:
  1. loo tiitelleht
  2. SISUKORD
  3. SISSEJUHATUS
  4. SISU = MINU TESTID
  5. KOKKUVÕTE
  6. ALLIKAD
.

Wednesday, February 10, 2010

Referaat

Referaadi kirjutamine tekitab ikka ja jälle segadust. Priit Ratassepp kirjutab raamatus Lausetest tekstini. Eesti keele õpik 8. klassile (2004: 97-98) referaadist järgmist.

Hea õppimisviis on teha loetava teksti kohta märkmeid ja skeeme. Lugemise ajal tuleb tähtsamad mõtted ja faktid kirja panna, soovitav on lisada ka lehekljenumbrid, kust need pärinevad. Nii saab pärast lugemist väikese vaevaga tekstist hea ülevaate ja võib arusaamatuks jäänud kohad üle lugeda.

Et saada tekstist veelgi paremat ülevaadet, võib seda refereerida, st esitada kokkuvõtlikult kõige olulisem info. Kui referaadi eesmärk on vahendada alustekstide mõtteid, peab kirjutaja lähtuma peamiselt alusteksti(de)st ega tohi väljendada oma arvamust. Oma seisukoha võib lisada referaadi lõppu - see peab selgelt eristuma refereeritavast tekstist.

Referaat

  • Põhineb olemasoleva(te)l teksti(de)l.
  • Annab lühidalt edasi alusteksti(de) sisu.
  • Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone.
  • Referaati ei lisata enamasti oma arvamust.
  • Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele.

Referaadi kirjutamise tööjuhend

  1. Loe alustekst läbi.
  2. Sõnasta teksti eesmärk ja põhiidee.
  3. Teisel lugemisel tee paberilehele või võimaluse korral otse teksti märkmeid (paljundatud tekst).
  4. Koosta referaadi kava ehkplaan.
  5. Pealkirjasta referaat ja märgi algusesse alusteksti pealkiri, autor ja ilmumisandmed.
  6. Pane oma sõnadega kirja alustekstile tuginev teabetekst.

.

Sunday, January 31, 2010

Viitamine-allikad, tabel ja joonis

TÖÖ STRUKTUUR

TIITELLEHT
SISUKORD
SISSEJUHATUS

  • sissejuhatus valdkonda, teema aktuaalsus, valiku põhjendus
  • uurimuse probleem (olemus, vastuolu soovitu ja tegelikkuse vahel)
  • uurimuse eesmärk
  • sellest tulenevad ülesanded
  • töö metoodika
  • millistest osadest töö koosneb (peatükid, lisad jms)
TÖÖ SISU
  • liigendatakse teemast ja analüüsitud materjalist tulenevalt sobivateks peatükkideks ning alapealtükkideks
  • iga lõik on tervik
  • kui kasutatakse alapeatükke, siis peab neid olema vähemalt kaks
KOKKUVÕTE
  • ülevaade probleemist, eesmärgist, läbiviidud uuringust (ei soovitata esitada arvandmeid ja tabeleid)
  • järeldused (konkreetselt)
  • ettepanekud töö rakendamiseks
  • soovitused teema uurimise jätkamiseks
  • hinnang kasutatud metoodikale
ALLIKAD
LISAD (kui on)
--------------------------------------------------------------------------------------------

VIITAMINE
Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule.
Refereeringule järgnev viide on kujul (Autori perenimi teose ilmumise aasta: lk.nr)

Kükametsa elanikest veerand on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest (Jänes 2000:18)

Tekstisisest viitamist saab teostada mitmeti:

Jänes kirjutab 2000 aastal väljaantud veebiaruandes"Kükametsa elu", et veerand elanikest on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest.
või
Jänes (2000: 18) tõdeb, et veerand elanikest on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest.

ALLIKAD
Kui on viide, on ka allikas :)

Üldiselt on allikas kujul Autor (aasta). Pealkiri. Lisainfo. Üldiselt pannakse pealkiri kaldkirja, kuid esineb ka seda mittenõudvat vormingut. Lisainfo on andmed toimetaja kohta; andmed kordustrüki kohta; ilmumiskoha ja kirjastuse nimi; lk nr.

Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. (2. parand.tr.). Tallinn: Valgus, 27-43.

Internetiallikad (lehe aadress teisele reale Shift+Enteriga - kui üks rida)

Autor (ilmumisaasta). Pealkiri. [kuupäev, millise seisuga materjali kasutati]
Lehe aadress



Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon. [2000, aprill 21]
http://www.integratsioon.ee/est/artiklid_1.html

NB! Autoriks võib olla ka asutus või organisatsioon.
--------------------------------------------------------------------------------------------

JOONIS JA TABEL
  • Kõik pildid, kaardid, graafikud, skeemid jms nimetatakse joonisteks.
    Nad paigutatatakse eraldi reale ja lehe keskele.
  • Joonised nummerdatakse ja allkirjastatakse.
  • Kui joonis on kuskilt veebilehelt võetud või raamatust sisse skänneeritud, siis tuleb vastav info lisada nii viitena kui ka allikana (referaadi, uurimistöö jms puhul).
    Essee vmt kirjatüki puhul tuleb autorile ja teosele viidata teksti sees nimetades.
  • Joonis on illustreeriv materjal ja sellele viidatakse alati teksti sees.
  • Joonisele tuleb OSUTADA
... nii nagu näeb jooniselt 7


Joonis 7. Eesti kaart (Internet 2003)

Jutt jätkub..

  • Tabelid paigutatakse eraldi reale.
  • Tabelid nummerdatakse ja pealkirjastatakse.
  • Tabel on abimaterjal ja sellele osutatakse teksti sees.
... nii nagu näeb tabelist 3.

Tabel 3. Vastajate jagunemine - kodu majanduslik taust mõjutab lapse positsiooni klassis

Jutt jätkub...

.

Monday, January 25, 2010

Bioloogia

1. Miksike: Minu Mikisike -> 8. klass -> Bioloogia -> ülevalt servast "8. Ainuõõssed"
  • Ainuõõssed [Urve Jõgi]
  • Ainuõõssed [Marje Loide]
2. Lünktekst
.

Wednesday, January 13, 2010

Veebipõhine tekstitoimetaja (word)

Aadress: docs.google.com, sisenemiseks on vaja luua google-konto (kui kasutad Orkutit või gmaili, siis konto olemas :) '

Konto loomine:
Kliki nupul "Looge konto nüüd"


















Täida nõutud väljad

























Sinu poolt sisestatud e-posti aadressile saabub konto aktiveerimist nõudev kiri (verify). Kirjas on link, millel tuleb klikkida, peale seda on konto töökorras.

Avaneb järgmine pilt, punasega on lisatud selgitused